4.7

Küsimus:
 
Millised kaablid peavad vastu kokkupuutele mereveega?
 
 
Vastus:
 
Üldjuhul sobivad kõik kaablitööstuses kasutatavad materjalid kasutamiseks olukorras, kus need puutuvad kokku soolase või mereveega. Kuigi mõned plastikmaterjalid imavad vett teistest rohkem või vähem, pole sel erilist tähtsust, kas kaablil on PVC, PUR, kloropreenkummi-, PTFE või silikoonmantel. Sellele vaatamata tasub olla ettevaatlik mõnede halogeenivabade ja äärmiselt leegikindlate kaablite korral, mille valmistamisel on kasutatud spetsiaalseid täidetud polümeere. Leekihülgavad lisaained võivad olla tugevalt hügroskoopsed ja soodustada vee imendumist kaablisse.
Isegi juhul, kui kaabli mantli materjalil ei ole kokkupuutel mereveega nähtavaid veekahjustusi, ei sobi merel kasutamiseks sugugi kõik kaablid. Eriti avamerel mõjub kaablitele intensiivne ultraviolettkiirgus ja seetõttu tuleb kaableid korralikult varjestada.

Lisaks eeltoodule on oluline ka see, kas kaabel puutub mereveega kokku vaid juhuslikult või kasutatakse seda vee all püsivalt. Vee sügavuse kasvades tõuseb ka kaablile mõjuv rõhk. Sellele viidatakse ka kui veesambale. 1-meetrise veesamba avaldatav rõhk on 0,10 bar. Seega on 100 meetri sügavusel rõhk juba 11 bar (100 m x 0,1 bar = 10 bar + 1 õhurõhku merepinnal). Sellise rõhu all võivad kaablid, mille materjalides on palju õhumulle, olla tugevalt kokku surutud või võib vesi vähehaaval kaablimantlist ja isolatsioonist läbi imbuda ja juhtsooneni jõuda.
Paljudel juhtudel valitakse sellistel otstarvetel kasutatavaid kaableid lähtuvalt kättesaadavuse põhimõttest ja asjaolust, et allveekasutuseks mõeldud ja vastavalt katsetatud kaableid, näiteks ÖLFLEX® AQUA RN8, ei ole käepärast. Suhteliselt väikestel sügavustel ei tekita see tavaliselt probleeme. Sellele vaatamata tuleb süvaveerakendustes kindlasti kasutada selliseid kaableid, mis on mõeldud vastu pidama seal valitsevatele tingimustele ja veesurvele.